Top5

TOP5 LIKES & DISlikes, Adelaide

Koostasime Erkiga (ja Karl Samoson panustas ka) subjektiivse Adelaide’i TOP 5 ja TOP -5 pingerea asjadest, mis siin meeldivad ja mis hästi ei meeldi. Nii subjektiivselt objektiivse kui 2 nädalaga võimalik. Eks avaldame uue, kui arvamus muutub. Ei hakanud pingeritta panema võrratut loodust ega seda, et siin on suvi, kui Eestis on talv :D, need on ju iseenesest mõistetavad hüved, seega jäävad bonus trackideks. Et pinget kruvida, siis lööme võitjad letile ikka tagant poolt. Here it comes..

TOP5

#5 No worries mate ehk klienditeenindajad Klienditeenindajad on väga sõbralikud ja viisakad, MOTT, eks see oli ka teada värk, et siinne teeninduskultuur ja üldse ühiskond on üsna keep smiling. Samas ma ei ole väga tajunud, et see oleks hullumoodi võlts (või siis on austraallased väga head näitlejad). Põhilause on kõigil No worries mate! (ole mureta, semu!). Mainime ära, et tore koht linnas on Central Market ehk keskturg, kust saab värsket ja põnevat kehakütust, sh kubiseb koht igast tervisefännide poodidest ja kergema eine krabamise kohtadest (on ka vähem tervislikku kiirtoitu, seega igale maitsele midagi).

#4 Papagoid jm sulelised Nunnumeeter tõuseb kõrgustesse, kui näeme värvikirevaid papagoisid (alati paaris, sest papagoi on väga sotsiaalne lind) reaktiivlennuga ühelt puult teisele sööstmas. See on tohutult lahe, et lisaks linnatuvidele on Adelaide’is kakaduud, papagoid jt huvitavad linnud (kahjuks ma ei tea liiginimesid veel, pean loomaaias ära käima), kes elavad vabas looduses. Pole lemmiklooma vajagi! Aa, ja musti luiki (?) nägime ka Torrensi jões ujumas.

#3 Pargid ja rohealad Adelaide ON roheline, aedlinna moodi, nagu juba mainitud. Ümber linnasüdame on roheline parkide vöönd ja pargid ise on avarad ja suured – täielik jooksja paradiis. Parke on vist nii palju, et ei ole viitsitud isegi kõigile nimesid panna, vaid on piirdutud nummerdamisega (a la park 21, park 15 jne). Pargid ei ole mitte ainult linnasüdames, vaid tegelikult igal pool. Niisamuti on uusi ja kenasid lastemänguplatse kõik kohad täis (kuigi lapsi olen ma siin vähem näinud kui koeri).

#2 Viisakad autojuhid Vähemalt ratturite seisukohalt (jalakäijatest ma siinkohal ei räägi, sest neile teed ei anta ja nemad peavad vaatama, kus ise üle tee joostud saavad; kui ühele teed andsin, siis ta veits üllatus). Minul ja Erkil pole endiselt probleeme olnud, kõik autojuhid, bussijuhid jms on väga viisakad, isegi kui me mingisuguseid lollusi oleme teinud (nt tingituna teistpidisest liiklusest). Pole mingi hirm ega probleem siin autoteedele märgitud rattaradadel sõita, kas või veoki ja bussi vahel. Täitsa tore, erinevalt Tallinnast, kus on veidi hirmus.

#1 Mountains / mäed Adelaide on enamasti üsna tasane, aga ümber on mäed, mis kohati kerkivad üsna järsult, aga see on niiiiii ilus! Nii ilus ja võimas kohe, et anname esimese koha. Eks siingi ole omajagu subjektiivsust: Eestis ju ei ole mägesid ega midagi ligilähedast sellele (kui ehk aherainemäed v.a). Black Hill, Adelaide Hills, Norton Summit, Mount Lofty jpt – Adelaide’i idaosa on mägedega ümbritsetud, ainult mine, turni ja naudi vaateid. Lisaks on mägede kandis ka mitu rahvus- ja loodusparki, nagu Cleland Conservation Park, Belair National Park, kus on mõnus jalutada ja kängurusid või koaalasid observeerida.

Mõned Erki mägede pildid järgnevalt:

TOP-5

#-5 Heitlik ilm (eestlase lemmikteema) See on küll ilmselt asi, mille meie kaasa tõime ja mis on siin üsna erakordne praegusel aastaajal, aga ikkagi mainimist väärt. Nüüd on juba mitu päeva järjest päris kena olnud, 25 kraadi ja nii, aga kui saabusime, siis mõni päev oli ikka pääääris jahe, nt Mt Lofty tipus näitas ükskord Garmin isegi alla 10 kraadi (ma muidugi võtsin ainult lühikesed rattapüksid kaasa ja üldse peamiselt suveriided, et oleks light backback). Rahet nägime ka oma künka otsas paikneva eelmise kodu rõdul. Nice. Samas täna oli suhteliselt leitsak jälle. Keeruline. Majad on siin ka muidugi halvasti soojustatud ja tuulise ilma korral puhub pragudest sisse.

#-4 Halb kraanivesi Kui esimest korda dušši alla läksin, oli tunne, nagu oleks ujulasse sattunud. Mõnusa kloorihõngu viskas üles. Esimeses kodus oli kraanil vahefilter, nüüd aga oleme ostnud 10L veetünne koju, sest ei suuda küll seda kraanivett juua. Toidu sisse veel kärab panna.

#-3 Lõpmatu aedlinn Erki polnud kindel, kas see on üdini negatiivne, aga mina ikkagi panen selle miinuste listi. Linn võiks ikka kompaktsem olla, mis siis, et Austraalias on maad piisavalt paarikümne miljoni elaniku kohta. Suht tüütu on mööda bulvareid lõpmatusse sõita. Nunnu on muidugi vaadata roosidest kubisevat või kiviktaimla tüüpi aedasid ja aiamööblit (kuigi leidub omajagu ka väikekodanlikku kitši, a la imelikud sammastikud maja fassaadidel), kuid lõpuks muutub tüütuks ja minu arust ebapraktiliseks.

#-2 Totrad teetööd Kuna siin olid millalgi tormituuled (enne kui meie saabusime), siis on kohati igasugu jama teedel (ma arvan, et tormist tingituna) ja osad lõigud kinni pandud. Samas mulle tundub, et aussied on liiale läinud, mõned kohad nagu ei vääri küünlaid selleks. Oleme päris mitu korda üle lindi või aia roninud. Erki sõitis mõni aeg tagasi mägedes (kus teadagi on teedevõrk hõre) ning ta saadeti ühes kohas tagasi raskelt tuldud teed, sest paar mõttetut oksa olid maha kukkunud. Turvalisus ennekõike, tundub olevat aussiede slogan.

#-1 Jalakäija vaenulikkus Valgusfooride majandus on siin kohutav, eriti jalakäijate jaoks. Ma olen päris palju minuteid oma elust siin ära raisanud nende taga oodates. Tüüpilisele grid (võrekujuline) tänavavõrguga linnale on siin palju ristmikke ja kohti, kus foori taga seista. Sebradest ma parem ei räägigi, sest neid siin pole. Mingid augud on kõnni- ja autoteedes, kust saab ka tee keskel üle minna, aga ellujäämine on puhtalt jalakäija oma vastutus. Äärelinna kõnniteedel jalakäijaid üldse eriti ei näe.

5 + (-)5 = 0

Tegelikult hea kaalub kurja üles!