Melbourne Koogiturism
Sõitsime lihavõtete ajaks Melbourne’i vaimu puhkama outbackist, sest kuigi kõik ei nõustu minuga ja võib-olla ei nõustu ka turismiraamatud ja –brošüürid, siis meie jaoks on 20 000+ peaga Griffith ikkagi outback – punase liivaga tühermaa, mis on kanalite võrguga põllumajanduslikuks oaasiks muudetud. Mina tahtsin teha sellest tripist koogiturismi, sest ma pole kolm kuud kooki söönud ja mul on väga sweet tooth! Muud magusat olen saanud küll, aga head kooki ihaldasin juba pikemat aega, sest Griffithis näevad koogid kahtlased välja. Alustasime reede hommikul koogiturismi Sheppartonist lõunas, kus neljapäeva öösel telkisime, tankla kõrval kohvikus porgandikoogiga ja jätkasime seda Melbourne’is Easter lunchiga kuni pühade lõpuni välja, kaks-kolm kooki-saiakest päevas. Korda läinud Easter! Lemmik oli šokolaadi-maapähkli brownie Kallista kohvikus (nii tore eestipärane nimi, eksole!) Melbsi külje all Dandenong Hills’is. Nüüd pean ehk järgmise suure linnani, Sydney või Brisbane’ini vastu.
Melbourne oli vabastav ja inspireeriv. Ilmselt on see Aussie kõige kirevam ja pop-ja-noortepärasem linn, kuigi pühade ajal sõidab enamus sealt minema, aga seda rohkem õhku jäi meile. Isegi enam kui kesklinnas viibisime Dandenong Hillsis, mis on Melbourne’i kuulus suvekodude ja puhkepiirkond. Põhjus ikka rattaga sõitmises: palju künkaid, matkaradu, maagiline kõrgete puude ja võimsate sõnajalgadega niiskevõitu rahvuspargi mets, vaated linnale ja kõik muu ilus südamele ja tugevatele ratturi jalgadele.
Melbourne’i südames tegime siiski ka rattatiiru ja mõned jalutuskäigud. Nagu eelmise visiidi ajal, nii ka seekord läksime värvilisse hipsterite linnaossa Brunswick, kus on rohkelt vintage poode, omapäraseid ja igale maitsele söögikohti-kohvikuid, kunstilisi ja vähem kunstilisi graffiteid, disainipoode, väga silmapaistva välimusega inimesi jne.., lisaks sõitsime mööda mereäärt, käisime šoppamas tuntud ja armastatud Queen Victoria keskturul(saime väga head värsket toidupoolist mõistlike hindadega, aga eelkõige on hea meel, et veggied olid tõesti maitsvad ja värsked, erinevalt pühadejärgsest poevalikust) ja loomulikult sõime kooki!
Lahe jalakäijate sild rohevööndiga
Järgnevalt väike teatmik Aussie lihavõttetraditsioonidest..
- Hot cross bun – rosinasaiake, mille peal on rist. Aamen. Ja mille peab ahjus soojaks ajama, siis maitseb paremini. Minu esimeses saias oli ainult paar rosinat ja sõin seda külmalt, mistõttu mind see saiake ära ei võlunud. Aga teine ja neljas olid šokolaadiga soojad variandid, mis maitsesid päris hääd.
- Bensiin on igas tanklas hästi odav. Hästi odav tähendab 117 või 118 senti, mis on ca 0.84€. Me tankisime paagi loomulikult täis. Seega on lihavõtted ka bensiini mõttes hea aeg autoga reisimiseks, mis viib mind järgmise punktini..
- Kämpimine ja looduses viibimine. Reedehommikust raadiot kuulates teel Melbourne’i poole jäi mulje, et lihavõtete ajal peab kusagile linnast välja sõitma ja kämpima või piknikku pidama, muidu pole õige austraallane. Saatejuht ärgitas kõiki helistama ja oma kämpimisplaanidest aru andma. Linnast välja oli autode voog loomulikult ka suurem ning vastupidi, Griffithisse tagasi sõites olid vastas suunas maanteel lausa ummikud.
- Linnadändid aga peavad linnaparkides ja muruväljadel piknikku, grillivad ja söövad hot cross bunne. Austraalias on väga tavaline, et pargis on söögilauad (sellised hallid metallist, mille jalad lähevad sujuvalt üle pingijalgadeks.. ehs siis pink laua küljes) ja grillimispliidid. Holiday ajal on need alati väga hõivatud.
- Pühal reedel on söögipoed kinni ja EI alkoholile! Alkoholist me seekord eriti huvitatud ei olnudki, aga söögipoes oleks küll käinud, peamiselt küll külakosti ostmas, sest koogi- ja sushidieet, mida Melbourne’is harrastasime, oli meie kõhtusid juba veidi täitnud. Sushi leidmisega siin linnas probleeme küll ei ole, pmts iga nurga peal on mõni pilukas seda müümas. Ma teeksin endale igakuise sushi eelarve, kui siin linnas elaksin, sest ilmselt oleks tahtmine seda iga päev süüa. Õnneks sushi hinnad on täitsa mõistlikud. Alkoholi suurel reedel kaasa ei tohi müüa ning baarid ja lokaalid võivad ka lahti olla kuni kümneni vms, mis iseenesest on mõistlik. Saame hakkama küll ühel päeval aastas ilma suurema koguse alkoholita. Eksju. Mul ei ole pärast veinikas tööle hakkamist üldse väga alkoholi isu enam nagunii.
- Enne šokolaadimunade ja hot cross bunide söömisorgiat käivad kõik melbournilased linna peal sportimas või siis vähemalt panevad spordiriided selga, kui sportida ei viitsi ja lähevad kohvikusse. Aga spordiriided peavad olema seljas! Kui alustasime ratastel reedehommikust Melbourne’i tuuri, siis nägime AINULT sportivaid või sportimist teesklevaid inimesi: jooksjad, jalutajad, koeraga jalutajad, ratturid, mingid imelikud palli sees sumomaadlejad, sõudjad, veel jalutajaid.. terve linn sportis. Nagu oleks kohustuslik spordipäev.
