Meie kämpimisidüll

Viljakoristushooaeg GrainCorpis sai läbi ja tulime Trangie’ist tulema, sihiks Austraalia Alpid ehk Snowy Mountains (eesti k lumised mäed). Kiirustasime oma punase Fordiga Alpide suunas, kuna jumaldame mägesid ja lootsime kärbeste eest põgeneda. Aga kus sa sellega, need vastikud tüütused olid isegi Mt Kosciuszko rahvuspargis ja Austraalia kõrgeima mäe nõlvadel. Ma ei saa aru, mis värk siin nende kärbestega on. Liiga palju lehmakooke riigis? Jep, nagu Melbourne’i muuseumi kärbeste eksponaadist välja lugesin, siis cattle’i ehk lehmakarja indrodutseerimine Austraalias on justament üks peamisi põhjuseid. Kui lehmad Aussiemaale toodi, siis Austraalia kohalikud mardikad ei saanud suure lehmasita lagundamisega hakkama (nad oli kohandunud lagundama kuiva ja väiksemat kängurukakat jt junne). Mittelagunevad lehmakoogid andsid hea kasvulava kärbestele, kelle arv kasvas valguskiirusel ja andis välja juba kärbeste katku mõõtmed. Seetõttu indrodutseeriti 56 liiki uusi mardikaid ülemaailma Austraaliasse, kellest 20 liiki söövad siiani õnnelikult lehmasitta. Happy end! ( kärbseid on ikka hullupööra minu arust). Austraalias on muide 30 miljonit lehma, kes kakavad ligikaudu 12 miljonit lehmakooki igas tunnis. Great success. Mina tooks heaga neid mardikaid juurde.

Suumitav kaart meie ligikaudse läbitud marsruudiga, rohelised mummud tähistavad telkimiskohti ja bordeaux punased mummud auslaid, mida külastasime või kus viibisime.

HELLO WORLD

Lehmadel on palju ruumi (rohkem vist kui inimestel) ja suur osa maast on tarastatud

Tagaplaanil Austraalia kõrgeim mägi Mt Kosciuszko (2228 m)

Hoolimata kärbestest on mäed ilusad. Oleme nüüdseks telkinud looduskaunites camp’imiskohtades mägede vahel, jõeorgudes, ookeani ja järvede ääres sh kõige kõrgemas ametlikus telkimiskohas Three Mile Dam, kust läksime Erkiga rattatiirule mööda sinka-vonka üles-alla kulgevaid väikeseid mägedevahelisi teid. Need viisid muuhulgas omapärasesse linnakesse Cabramurra, mis ehitatud puhtalt (hüdro)energia tootmiseks ja mille majad olid väga ühetaolised/homogeensed. Linnake asub üsna kõrgel ja sealt avaneb võimas vaade mägede tippudele.

Cabramurra - hüdroenergia tootmiseks ehitatud Austraalia kõrgeim (1488m) linnake

Austraalias on väga tavalised rest area'd ehk teedeäärsed puhkeplatsid, mis sageli varustatud laudadega ja hea õnne korral ka suurepärase vaatega.

Erki nautis Aussie Alpides vaadet rattasõidu ajal

Väga vinged rattamarsruudid saab koostada Alpi rahvuspargis Great Alpine Road ja Mt Kosciuszko rahvuspargis Alpine Way peal. Austraalia Alpide vahelt jookseb Victoria ja New South Wales osariikide piir, mistõttu need kaks rahvusparki asuvad eri osariikides. Alpine Way teele jääb ajalooline linnake Beechworth, kus komistasime khuuli õllepruulimiskoha otsa, mis on elanike seas väga populaarne einestamise ja joogikoht. Tegime seal kohaliku kraami degustatsiooni ning ostsime kaasa kõige vingema kuuspaki, mis mina eales ostnud olen. Muide, kui Austraalias on mõni linnake ajalooline, siis see tähendab peaaegu alati seda, et linnakese lugu on seotud miskitpidi kullapalavikuga. Vähemalt mulle tundub nii. Eriti palju on taolisi linnakesi Victoria osariigis ja eks Melbourne’gi sai suuremas osas üles ehitatud kullapalaviku aegadel 1850ndatel, mil sellest sai üks maailma rikkamaid ja kiiremini arenevaid linnu.

Great Alpine Road vaated

Hotham Heights - seal tahaks korra veel rattaga sõita, tunne nagu oleks Austraalia katusel.

Bidge Road Brewers - degusteerime õlut Beechworhis

Melbourne'i südames on rahvarohke ja veidi pime, kuid ümberringi on madal hoonestus ning palju parke

Alpide kultuuriprogrammi kuulus Yarrangobilly üle 400 milj a vanuste lubjakivikoobaste külastamine, kus võtsime giidga ekskursiooni kunstiliste stalaktiitide (laest rippuvad sadu aastaid tilk tilga haaval settinud lubjakivist sambad) ja stalakmiitide (maapinnalt algavad lubjakivisambad) maailma, mis meenutasid vanakreeka kolumne. Päälinnas Canberras läksime tasuta giidituurile parlamendihoonesse, mis ehitatud 1988.a ja kus tekkis veidi Eesti Rahvusraamatukogu tunne: 80ndate veidi külm ja suurustav arhitektuur, aga no eks see poliitika olegi selline jahe ise ka. Igatahes oli sealsesse fuajeesse veetud korralikult ka Euroopa marmorit sammaste ehitamiseks (Portugalist, Belgiast ja kusagilt veelt). Saime istuda eukalüptirohelises eesistujate saalis (ahvitud Briti parlamendi rohelise koja House of Commons järgi) ning senati punakas/roosas saalis, kus isegi exit lambid olid punased (eelnevalt võeti vastu seadus, et need võivad olla seal saalis rohelise asemel punased, kuna arhitekt oleks muidu kreepsu saanud: roheline roosas saalis – nii kole ju). Kes veel tasuta asju armastab, siis soovitame käia Canberrasse sattudes ka Austraalia rahvusgaleriis, kus võimalik tutvuda omapärase ja veidi teistmood aborigeenide kunstiga, piskukese koloniaalajastu kunstnike teostega, lisapalana võib uudistada ka aasia kunsti ja internatsionaale kuulsaid nimesid, nagu Jackson Pollock, Andy Warhol, üks kole Claude Monet taies, David Hockney, Vassili Kandinsky ja teised masterid. Aborigeenide elu ja valu tundub olevat esindatud igas muuseumis.

Yarrangobilly 400 milj a vanustes koobastes sambaid imetlemas

Canberra parlamendihoone ja avenüüd, mis selleni viivad

Austraalia suuruselt teise linna Melbourne’i kastsime varbad sisse 24.12, ning võtsime ka uue aasta seal vastu. Öömaja saime minu sugulase vanatädi Maimu juures. Melbourne’i kultuuriprogrammi kuulus National Gallery of Victoria ehk Victoria osariigi Rahvusgalerii (kunstimuuseum-tasuta) ja Melbourne Gallery (Melbourne’i ajalugu, loomad-linnud-putukad jm loodus) külastused. Jõululaupäeval jalutasime läbi hipsterite põhitänava Brunswick, kus põikasime sisse Mao Zedongi piltidega rockilikku õllebaari, kuna õues oli päikese käes umbes 40 kraadi ja külm õlu tundus vägagi ahvatlev, käisime söömas ning jõuluõhutks võtsime Ühe full-bodied Victoria Shiraz, mis on Aussie kõige populaarsem viinamari. Müüjale tekitasime veidi peavalu oma full-bodied sooviga, kuna Victoria kliima ei olevat kõige soodsam selliste veinide jaoks, tavalisem on lihght või medium body, selle põhjuseks on Victoria jahedam kliima. See vinoteek oli piisavalt äge ja dokumenti ei küsitud, kuid enamasti tahetakse meilt passi ning paar korda oleme pidanud minema lausa koju passi järele, kuna müüja keeldub ilma selleta meile müümast. Ootame, et päike ja kõrge UV indeks meid varsti krimpsus vanuriteks muudab või Austraalia natuke leebemaks oma regulatsioone teeb, kuidagi ülereguleeritud on paljud asjad siin, meile tundub.

Jõudsime isegi ookeani äärde, Üheksakümne miili pikkune ühetaoline rand!

Maailma suurima imetaja sinivaala skeleti ees Melbourne Gallerys

Vana-aasta õhtul tegime rattatiiru mööda Melbourne’i rattateid, mis on kohati isegi eeskujulikult rajatud jõe peale ja õhku, kui ruumi mujal väheks jäänud. Nice. Teisalt jälle on linn üsna välja venitatud oma ermamajadega, aga see on kõikide Austraalia linnade probleem. Äärelinnast, kus peatusime, sõitsin rattaga 30-40 km kesklinna ja kogu rattatiir tuli 90 km, vaatamisväärsusteks lõputud eramajade blokid, aga ka rohealad.

Aastalõpu Austraalia jalgrattamarsruutide kokkuvõte:

Kirke heatmap

Erki: 4165 km ja 50 074 tõusumeetrit Austraalias, 2016 kokku 16 392 km ja 121 742 m

Kirke: 2611 km ja 28 605 tõusumeetrit Austraalias, 2016 kokku 7426 km ja 47 282 m

Adventure is worthwhile! [Seiklused on vaeva väärt!]